Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2013/09/03/2009098t1h473a.jpg)
Tammistu mõisa erivajadustega laste ja noorte perekeskuses õpib praegu lihtsaid ameteid paarkümmend neidu ja noormeest. Vana mõisahäärber muutub aga peagi veel rahvarohkemaks, selleks annavad võimaluse uued ruumid ja lift.
Kristel töötab Tammistu mõisas asuvas sihtasutuse Eesti Agrenska Fond intellekti- ja liikumispuudega laste ning noorte perekeskuses abikokana pea aasta. Ameti õppis ta selgeks sealsamas, mõisahäärberi keldrikorrusel mõni aasta tagasi valminud köögis.
«Mulle meeldib siin kõik, oskan kõiki sööke teha,» rääkis Kristel. Koos Kristeli ja teiste noortega sõidab kolm korda nädalas Tartust Tammistusse ka Kaunase kodus elav Helen, kes on perekeskuses suvest saati õppinud tegema mitmesuguseid aiatöid.
Pea 60 vaimu- ja intellektipuudega noort kaasatakse kahe aasta jooksul Agrenska Fondi Eesti-Norra koostööprojekti «Võitle võimekuse nimel!», mida rahastab Avatud Eesti Fondi vahendusel EMP toetuste Vabaühenduste Fond.
Kodu asemel tööle
Projekti eesmärk on luua tõelisi töötamisvõimalusi ja mõtestatud tegevust neile inimestele, kel avatud tööturule kõrvalise abita asja ei ole, selgitas SA Eesti Agrenska Fond projektijuht Krislin Padjus.
«Praegu jäävad paljud sellised noored pärast kooli lõpetamist koju istuma, sest erihoolekandeteenusel on pikad järjekorrad,» märkis ta. «Seepärast arendamegi oma tööharjutuskeskust ja tahame aidata samasuguseid kohti luua ka mujal Eestis.»
Läinud nädalal olid Tammistus projekti ühe partneri, Norra munitsipaalse töökeskuse Asvo Nøtterøy eksperdid ja puuetega töötajad, et sellele tegevusele praktiliselt kaasa aidata. Norras on nende toel ettevõte, mis müüb mitmesuguseid teenuseid kogu piirkonnas, töötajad on valdavalt erivajadustega inimesed.
«Tahame ka Eestis jõuda nii kaugele, et siin mõistetaks – puuetega inimesed on väärt töötajad,» ütles Krislin Padjus. «Tegutseme selle nimel, et kohalikud omavalitsused hakkaksid näiteks haljastustöid pakkuma puuetega inimestele.»
Et mõte teoks saaks, löövad projektis peale norrakate ja sihtasutuse kaasa Kammeri kool, MTÜ Iseseisev Elu, Põlvamaa Puuetega Inimeste Koda ja Tartumaa Omavalitsuste Liit.
Kuid tööharjutuskeskus pole ainus, mis toob Tammistu vanasse mõisahoonesse lapsi ja noori. Häärberi teisel korrusel on nüüd kenad toad, tualetid ja pesemisruumid ning nädalapäevad tagasi hakkas vana mõisa keldri ja teise korruse vahel sõitma ka lift.
Lastehoid ja laagrid
Viimase stardiraha kogus JCI Toomemäe kontorirottide jooksudega, lifti soetas sihtasutuse üks asutaja, Elvas tegutsev õmblusfirma Stenströms. «Lifti oli meil väga vaja, nüüd saame perekeskuses pikemalt vastu võtta ka liikumispuudega lapsi ja noori,» selgitas sihtasutuse Eesti Agrenska Fond juhatuse liige Tiina Stelmach.
Tänu liftile ja teise korruse ruumidele saab sihtasutus nüüd pakkuda puuetega laste peredele lastehoidu reedest pühapäevani. «Seda teenust küsitakse meilt väga palju,» märkis Stelmach. «Seni saime nädalavahetustel lapsehoidu pakkuda vaid kodudes.» Koolivaheaegadel hakatakse perekeskuses korraldama laagreid.
Eesti Agrenska Fond alustas Tammistu mõisasse perekeskuse rajamist 2003. aasta lõpus, taastamistööd algasid häärberis kolm aastat hiljem. Nüüd otsib fond raha, et lõpetada häärberi taastamine ehk teha korda alumise korruse teine pool ja trepid.